Krohvimistulemuse määravad

Mida meeles pidada, enne kui looduslike materjalidega krohvima asud:

1. SEGU KONSISTENTS (vedelus/paksus)
Võib tulla ette olukordi, kus seina või lakke paigaldatud krohv irdub mõne aja pärast pinna küljest lahti. Mis siis läks valesti, et krohv seina või lakke püsima ei jää? Tavaliselt on murekohaks liiga kuiva konsistentsiga krohvisegu. Nii savi- kui lubikrohvi puhul saad segu konsistentsi õnneks ise testida. Võta kellu peale veidi krohvi ning keera kellu tagurpidi. Kui krohv jääb kellu külge kinni ega kuku maha, siis ongi segu paraja paksusega. Liiga kuiva segu puhul ei kleepu segu kellu külge, liiga vedela segu puhul voolab segu kellult maha.

SOOVITUS: Niisuta aluspind enne krohvimist ning veendu, et pinnale kantav krohvisegu oleks paraja konsistensiga.


2. KROHVISEGU ETTEVALMISTAMINE
Krohvisegu kokku segades ei saa kohe krohvimisega peale hakata. Kõige plastsemad ja paremini töödeldavad segud on seisnud mõne tunni. Sellistes segudes on vesi ja osakesed ühtlaselt jaotunud. Mitu korda vispliga läbisegatud krohvisegu tunned käe all kohe ära.

SOOVITUS: Enne krohvimisega alustamist sega kokku krohvisegu ning lase segul paar tundi seista. Enne krohvimist sega uuesti krohvisegu läbi ja tee konsistentsi test. Nüüd võid krohvimisega algust teha.


3. KROHVIKIHI PAKSUS
Kehtib reegel: krohvikihi paksus võib olla maksimaalselt kolmekordne tera suuruse paksus. Kui kasutad krohvi 0-1 mm, siis on maksimaalne krohvikihi paksus 1 x 3 = 3 mm. Ületades maksimaalset krohvikihi paksust, tekivad krohvipinnale mahukahanemisest tulenevad praod. Liiga paks krohvikiht kuivab praguliseks.

SOOVITUS: Krohvi pigem mitme õhema kihi kui ühe paksu kihiga. Optimaalne on krohvida pind lõplikult valmis 2-3 krohvikihiga.


4. ALUSPINNA NAKKUVUS
Siledale, tolmusele ja ka pudisevale pinnale krohv ei nakku. Seepärast pööra  rõhku aluspinna ettevalmistusele enne krohvitöödega alustamist:
 - Eemalda mustus, lahtised osised, tolm.
 - Sile värvipind töötle enne krohvimist teralise nakkekrundiga.
 - Muud pinnad käi üle tolmutõkkekrundiga.
 - Kui krohvid vanale krohvipinnale, niisuta veega kogu pind, see parandab uue krohvikihi  nakkumist.

SOOVITUS: Valmista aluspinnad krohvimiseks korralikult ette. Krohvimiseks sobilikud pinnad on tolmuvabad ning niisutatud.

Vana värvitud/krohvitud pind puhasta lahtistest osistest ning kanna pinnale teraline nakkekrunt.


5. KATA KINNI JA TEIBI
Lubikrohv on kõrge pHga segu, mis kokkupuutes puidu, klaasi, metalli või ka betooniga söövitab pindadele pleki. Savikrohv on veidi leebem, ent keerukas on krohvipritsmetest puhastada ka savikrohviga koos olevat pinda.

SOOVITUS: Kata kinni kõik pinnad, mis krohvimisele ei kuulu. Teibi servad ja üleminekud.


6. JÄTKUKOHAD
Võib juhtuda, et krohvisegu saab poole seina peal otsa ning otsustad tänaseks krohvimise lõpetada. Homme samast kohast jätkates märkad, et koht, kust krohvimist jätkasid, eristub selgelt. Jätkukohtade peitmine aga võib tähendada uue krohvikihi paigaldust.

SOOVITUS: Võta ette üks sein korraga ning arvesta, et suurema pinna krohvimine on mitme inimese töö. Alusta pindade krohvimist väiksemast seinast, selle baasil näed materjali kulu ning töötempo kiirust.


7. KUIVANUD KROHVITÜKID SEGU SEES
Kui unustad krohvianuma servad krohvist puhastada või on tööriistad (nt krohvisegamise vispel) puhtaks pesemata, pead paratamatult kokku puutuma kuivad tükkidega segu sees. Ämbri seintele tahenev krohv pudiseb segu sisse. Sellist segu pole kuigi meeldiv paigaldada.

SOOVITUS: Hoia puhtana oma tööriistad ja segude anumad. Puhtad tööriistad ja seguämbrid on eelduseks krohvitööde õnnestumisel.


8. VUUGID KUMAVAD LÄBI
Tihti on krohvi aluspinnaks kivipind või plokkidest laotud pind. Kui selline pind liiga õhukeste krohvikihtidega katta, jäävad aluspinna vuugid krohvitud pinnast läbi kumama. Liigne optimeerimine ei pruugi seega kasuks tulla. Siin pole ühest numbrit, kui paks peaks olema krohvikiht erinevatest materjalidest plokkide või kivide peal. Iga ehitusmaterjal on erinev, seega enne krohvimist tasub materjalitootjalt see info järele pärida.

SOOVITUS: Vuukidega pinna puhul alusta krohvimist aluskrohvi kihtidest. Aluskrohvile saad peale paigaldada viimistluskrohvi ning sellele omakorda veel peenema teraga materjalid (pahtlid, marmorinod, värvid). Kui aluskrohvikihist paistavad vuugid läbi, siis suure tõenäosusega on see nii ka pärast viimistluskihtide paigaldust.


9. KROHVIMISE KVALITEET ALGAB SERVADEST JA NURKADEST
Võib ju mõelda, et servad ja nurgad lihvin pärast ilusamaks. Päriselu on miskit muud. Lihvimine ei tee nurkade ja servade puhul alati imet. Seega pööra tähelepanu, et servad saaksid sirged, sisenurgad tihedad ning välisnurgad korrektsed. Need on esimesed kohad, mis ruumi sisenedes või ka maja välisfassaadi vaadates silma jäävad.

SOOVITUS: Pööra tähelepanu sise- ja välisnurkade viimistlemisele. Kui võtad ühe seina korraga ette, teibi vastasseinte nurgad kinni, nii jäävad üleminekukohad puhtad.

Ahjude ja kaminate puhul torkab välisnurkade viimistlustase eriti silma.


10. AJASTUS
Välisfassaadi krohvides ja ka suvisel ajal hoones sees toimetades on kõige mõistlikum käia päikesel kas eest ära või siis järel. Otsese päikesevalguse käes krohvides kipuvad asjad untsu minema: krohvisegust kuivab niiksus liiga kiirelt välja, muutes segu rabedaks ning nii ei saa krohvimise tulemus kuigi kaunis.

SOOVITUS: Vali suvisel ajal krohvimiseks aeg, mil päike pinnale otse peale ei paista. Nii jääb piisavalt aega ja mänguruumi pinna viimistlemiseks. Suvel toimeta enne koitu või siis pärast päikeseloojangut, keskpäeval aga lase leiba luusse :)



Lõppude lõpuks on kogemus ikkagi parim õpetaja. Polegi muud, kui et hakka kuskilt peale. Tegutsedes kasvab osavus ja looduslike krohvide eripäradest arusaamine.



Võta julgelt meiega ühendust!

Krohwin OÜ
www.krohwin.ee
info@krohwin.ee
+372 5623 9902